AINULT FRIIKIDELE
Filmiklassika peavoolust kõrvale jäävaid meistriteoseid tutvustav sari naaseb, kuid veidi uues kuues.
"Tee" (The Road, 2009)
John Hillcoati "Tee" (The Road, 2009) linastub kolmapäeval, 26.11 kell 19:00.
Üks alahinnatumaid ja kahjuks ka täispikkade filmide osas vähemaktiivsemaid režissööre on kindlasti austraallane John Hillcoat, kelle "Ettepanek" (The Proposition, 2005) on siiani üks parimaid modernseid vesterne ning tema "Tee" (The Road, 2009) on siiani üks kõige karmimaid düstoopilisi tulevikunägemusi, mida saab ka Nick Cave'i ja Warren Ellise muusika.
Film põhineb Ameerika kirjaniku Cormac McCarthy Pulitzeri preemiaga pärjatud romaanil "Tee".
McCarthy romaanide põhjal on varem kinoekraanidele jõudnud "Ei ole maad vanadele meestele" (No Country for Old Men, 2007) ja "Kõik need ilusad hobused" (All the Pretty Horses, 2000). McCarthy näidenditest on valminud 2011. aastal "The Sunset Limited". Režissöör John Hillcoat on arendamas ka ekraniseeringut McCarthy 1985. aasta romaanist "Blood Meridian".
McCarthy romaanide põhjal on varem kinoekraanidele jõudnud "Ei ole maad vanadele meestele" (No Country for Old Men, 2007) ja "Kõik need ilusad hobused" (All the Pretty Horses, 2000). McCarthy näidenditest on valminud 2011. aastal "The Sunset Limited". Režissöör John Hillcoat on arendamas ka ekraniseeringut McCarthy 1985. aasta romaanist "Blood Meridian".
FILMIST:
Hukkunud maailma tuhastel teedel rändab isa (Viggo Mortensen) ja poeg (Kodi Smit-McPhee). Isa on enesele ülesandeks seadnud viia poeg heade inimeste juurde. Liikudes põlenud maal, näljas, janus ja külma kannatades, näevad nad palju surma, kohutavaid vaatepilte hävinud maailma jäänustest ja metsistunud, kannibalideks muutunud inimesi ning satuvad ka ise mitu korda surmaohtu. Siiski ei kaota nad lootust, et tulevikus võib maailm uuesti sündida, kui ainult inimesed suudavad säilitada kaastunde ja headuse.
Hukkunud maailma tuhastel teedel rändab isa (Viggo Mortensen) ja poeg (Kodi Smit-McPhee). Isa on enesele ülesandeks seadnud viia poeg heade inimeste juurde. Liikudes põlenud maal, näljas, janus ja külma kannatades, näevad nad palju surma, kohutavaid vaatepilte hävinud maailma jäänustest ja metsistunud, kannibalideks muutunud inimesi ning satuvad ka ise mitu korda surmaohtu. Siiski ei kaota nad lootust, et tulevikus võib maailm uuesti sündida, kui ainult inimesed suudavad säilitada kaastunde ja headuse.
Film kandideeris 2009. aasta Veneetsia Filmifestivalil Kuldlõvi (parim film) auhinnale.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.
“Saló ehk Soodoma 120 päeva” (1975)
Pier Paolo Pasolini “Saló ehk Soodoma 120 päeva” (Saló, or the 120 Days of Sodom, 1975) linastub reedel, 12.12 kell 20:20
Itaalia poeedi, kirjaniku, režissööri, näitleja ja näitekirjaniku Pier Paolo Pasolini viimaseks jäänud "Saló ehk Soodoma 120 päeva" (Salò o le 120 giornate di Sodoma, 1975) on ekstreemse kunstikino üks vastuolulisemaid teoseid ning provokatiivne ja pigem vabal käsitlusel sündinud ekraniseering Markii de Sade'i 18. sajandi kuulsast teosest “Soodoma 120 päeva" Pärast "Elu triloogia" (Trilogy of Life) erootilist lustimist tegi Pasolini oma elu lõpus lõpus järsu kannapöörde ning sündis "Saló ehk Soodoma 120 päeva".
Filmi keskmes on ropult rikaste ja üdini korrumpeerunud hertsogi, piiskopi, magistraadi ja presidendi poolt fašistliku vabariigi (Saló) pealinnas sõlmitud "tabude mahasurumise" leping. 120 päeva jooksul allutavad need võimukandjad rühma rikkumata noori rituaalsele seksuaalsele, füüsilisele ja vaimsele kuritarvitamisele, mida kujutatakse filmis halastamatu ja külma distantsiga.
Filmi vastuvõtt on algusest peale olnud äärmiselt vastuoluline; seda peetakse filmiajaloos üheks šokeerivamaks teoseks ja selle graafilise vägivalla tõttu on see olnud paljudes riikides keelatud.
"Saló" pidi olema Pasolini "Surma triloogia" avateos, kuid vahetult enne filmi esilinastust Pasolini mõrvati. Režissööri jõhker mõrv toimus 2. novembril 1975. aastal Ostia rannas. Teda oli pekstud ja temast sõideti tema enda autoga üle. Esialgu mõisteti süüdi Giuseppe Pelosi, kuid ta võttis oma ülestunnistuse aastakümneid hiljem tagasi. See annab alust spekulatsioonidele, et Pasolini surm oli maffia kättemaks või laiem vandenõu.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.