AINULT FRIIKIDELE
Filmiklassika peavoolust kõrvale jäävaid meistriteoseid tutvustav sari.
"Holy Motors" | Leos Carax’ peadpööritav plahvatus
Leos Carax’ "Holy Motors" (2012) linastub laupäeval, 26.09 kell 20:30
PS! Seansile eelneb sissejuhatus!
Kui vaadata tänapäeva filmikunsti, siis kipub kohati üldse ununema, miks filme tehakse. Filmikeelest on saanud väljasurev eksootiline murre, mille rääkijaid vaadatakse kui veidrikuid, ja stseenide taga polegi enamasti midagi enamat kui see, mida vaataja niigi ekraanilt näeb.
Prantsuse enfant terrible režissööri Leos Carax’ teos HOLY MOTORS on võimutseva keskpärasuse kõrval nagu supernoova plahvatus – endast kõike andev ja kahuri ees rinda paljastav proovikivi kogu kinole, ja valus meeldetuletus sellest, et kino võib olla maagiline, müstiline, ettearvamatu ja kättesaamatu.
„Püha Tõnu kiusamisest” ja varasematest Carax’ filmidest tuttav Denis Lavant mängib filmis ümberkehastujat härra Oscarit, kelle hämarad tellimustööd viivad ta ööl ja päeval kõige veidramatesse olukordadesse. Üheteistkümnes eri rollis teeb Lavant Oscarina läbi transformatsioone, mida kirjeldada on väga raske. Olgu ainult öeldud, et kes Carax’ viimast tööd ehk lühifilmi „Merde” mäletavad (osa omnibus-filmist „Tokyo”), võivad oodata sealse nimitegelase võidukat naasmist absurdi barrikaadidele.
Oscar viib meid käekõrval läbi kõrgklassi ja solgitorude, mängides meiega nagu kass hiirega. Kas me peame seda uskuma? Kas me peame olema tema poolt? Kas see on reaalsus või filmimaailm? Roll või tõelisus? Küsimuste mõttetus saab selgeks hetkel, kui neid küsida, sest sel kõigel pole absoluutselt mingit tähtsust. Jäävad vaid ununematud stseenid, kas või omamoodi kontrapunktina mällu sööbinud Kylie Minogue, ja kinost väljudes see vabastav tunne, et oled just saanud osaks millestki täiesti erilisest.
Ärge palun laske ennast segada kohatisest tundest, et te ei saa sellest filmist aru. See pole telesari. Head peapööritust! - Tristan Priimägi
Üritus FACEBOOKIS.
"Teised" (The Others) | 25 aastat Nicole Kidmani psühholoogilisest õudusest
Kolmapäeval, 14.10 kell 19:00 linastub 25. aastapäeva tähistava psühholoogilise õuduse klassika, Alejandro Amenábari "Teised" (The Others, 2001) 4K restaureeritud versioon.
PS! Seansile eelneb sissejuhatus!
2026. aastal möödub filmi esilinastusest 25 aastat, mistõttu linastub ka värskelt restaureeritud versioon. 2023. aastal valminud StudioCanali restaureering põhineb 35 mm originaalsel kaameranegatiivil, mis skaneeriti 4K-resolutsioonis. Uue digitaalse masteri kiitis heaks režissöör Amenábar. Restaureerimisega kaasnes ka algse helimaterjali uus töötlus.
Alejandro Amenábari 2001. aasta gooti õudusfilm "Teised" (The Others/Los otros) on üks 21. sajandi alguse tuntumaid atmosfäärilisi ja psühholoogiliseid kummitusfilme. Filmi peaosas on Nicole Kidman, kes kehastab Teise maailmasõja järgsel ajal Jersey saarel üksildases häärberis elavat ema.
"Teised" oli Tšiili-Hispaania režissööri Alejandro Amenábari (Thesis, Open Your Eyes, The Sea Inside, Agora) esimene ingliskeelne mängufilm. Ta kirjutas ka stsenaariumi ning lõi filmi muusika. Õudusfilmina on tegu eheda näitena filmist, mille pinge seisneb tühjades ja pimedates ruumides, helimaastikul, psühholoogilises pinges ja aeglaselt õudust esile toovas lavastuses. Filmi tohutu edu nii auhindade kui ka kinokassa osas tõi kaasa uuendatud huvi Hispaania õudusfilmide vastu ja ka uute Hispaania õudusfilmide laine. Nende hulgas on näiteks Guillermo del Toro produtseeritud "The Orphanage" (El orfanato, 2007), Jaume Balagueró "Darkness" (2002) ja koos Paco Plazaga tehtud "REC" (2007) ja paljud teised.
Nicole Kidmani jaoks olid 1990ndate lõpp ja 2000ndate algus karjääri parimad aastad: linastusid Stanley Kubricku "Eyes Wide Shut", Baz Luhrmanni "Moulin Rouge!", Stephen Daldry "The Hours", Lars von Trieri "Dogville", varalahkunud Anthony Minghella "Cold Mountain" ja muidugi Alejandro Amenábari "Teised".
FILMIST:
1945. aasta. Teine maailmasõda on lõppenud, kuid Grace Stewarti abikaasa pole koju naasnud. Grace elab koos oma kahe lapse, Anne'i ja Nicholasiga, Jersey saarel asuvas hiiglaslikus ja üksildases häärberis. Lapsed kannatavad haruldase haiguse all, mille tõttu ei tohi nad otsese päevavalguse kätte sattuda. Seetõttu on maja pidevalt hämar ning Grace kehtestanud range reeglistiku: ühtegi ust ei tohi avada enne, kui eelmine on suletud.
1945. aasta. Teine maailmasõda on lõppenud, kuid Grace Stewarti abikaasa pole koju naasnud. Grace elab koos oma kahe lapse, Anne'i ja Nicholasiga, Jersey saarel asuvas hiiglaslikus ja üksildases häärberis. Lapsed kannatavad haruldase haiguse all, mille tõttu ei tohi nad otsese päevavalguse kätte sattuda. Seetõttu on maja pidevalt hämar ning Grace kehtestanud range reeglistiku: ühtegi ust ei tohi avada enne, kui eelmine on suletud.
Kui majapidamisse saabuvad kolm uut teenijat hakkavad majas toimuma seletamatud sündmused. Kostavad sammud, liiguvad esemed ning lapsed väidavad, et majas on veel keegi.
Üritus FACEBOOKIS.
Üritus FACEBOOKIS.