Artišokk искушает 

Интересный фильм из прошлого + беседа,
вдохновленная фильмом  

Серия мероприятий « Artišokk искушает», стартовавшая в 2021 году, представляет собой киновечер, который проводится каждую пятницу и назван в честь киноклуба Artis, и в программе которого наводящий на размышления фильм о прошлом, а также гости, с которыми после просмотра можно обсудить увиденное. Уютный вечер с замечательным фильмом и увлекательной беседой!

ARTIŠOKK AHVATLEB järgmine üritus:

Linastub USA autorikino olulisele esindajale Michael Mannile senise karjääri jooksul ainsana Oscari toonud "Viimane mohikaanlane" (The Last of the Mohicans, 1992).

Seanss toimub neljapäeval, 25.09 kell 19:00

USA autorikino üks kunagisi tähtsamaid esindajaid oli Michael Mann, kelle viimaste aastate filmid pole enam jõudnud tema 90ndate saavutuste kõrgusteni, kuid see ei kahanda kuidagi tema minevikusaavutuste väärtust.
Üheks tähtsamaks neist oli 1995. aasta "Pinge" (Heat) kõrval ka 1992. aasta James Fenimore Cooperi samanimelise romaani ekraniseering "Viimane mohikaanlane", mille peaosas oli üks olulisemaid USA karakternäitlejaid Daniel Day-Lewis. Ühele Oscarile kandideerinud ja selle ka võitnud film on seni ainuke, mis on toonud Michael Mannile Oscari ja seegi oli ainult parima heli kategoorias.

Muidugi pole "Pinge" ja "Viimane mohikaanlane" ainsad pärlid Manni karjääris. Sinna mahuvad veel 7 Oscarile kandieerinud "Insaider" (The Insider, 1999), "Varas" (Thief, 1981), "Inimkütt" (Manhunter, 1986), 2 Oscarile kandideerinud "Ali" (2001), 2 Oscarile kandideerinud "Collateral - ohtlik reisija" (Collateral, 2004). Mann on muidugi ka ajast eest, sest kuidas muidu kirjeldada selliseid filme nagu juba mainitud "Collateral - ohtlik reisija", "Miami Vice" (2006) ja "Populaarsed vaenlased" (Public Enemies, 2009), mis paistsid silma oma realistliku digitaalse operaatoritöö, üldise visuaali ja helitöö poolest.

"Viimane mohikaanlane" kujunes 1992. aastal Manni senise karjääri edukaimaks filmiks ja kuna see oli tema neljas film pärast järjest kehvasti vastu võetud filme, siis oli see hetk, mil režissööri tõusis Hollywoodi olulisemate tegijate sekka.
Nathaniel "Hawkeye" Poe rolli asunud Daniel Day-Lewis oli juba selleks ajaks võitnud parima meespeaosa Oscari (My Left Foot, 1989) ning tegelikult vääris auhinda ka "Viimane mohikaanlane" rolli eest.

Trevor Jonesi ja Randy Edelmani muusika väärinuks Oscarit ainuüksi ühe kõige ilusama ja suurejoonelisema pala eest ja selleks oli lugu nimega "Promontory", mis oli küll Dougie MacLeani 1990. aasta albumilt The Search pärit pala "The Gael" orkestratsioon. See kõik tähendas, et muusikal oli võimatu Oscarile kandideerida, aga see lugu läks ikkagi ajalukku.

FILMIST:
18. sajandi Põhja-Ameerikas, Prantsuse ja indiaanlaste sõja ajal, saab mohikaanlaste suguharu poolt lapsendatud valgest mehest tahtmatult Briti koloneli kahe tütre kaitsja. Tütreid jahib Magua, sadistlik ja kättemaksuhimuline sõdalane, kelle elu ainukeseks eesmärgiks on tüdrukute isa hävitamine minevikust tehtud ebaõigluse eest.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS

OSTA PILET

ARTIŠOKK AHVATLEB järgmine üritus:

Neljapäeval, 23.10 kell 19:00 linastub Denis Villeneuve'i "Põletus" (Incendies, 2010)

Kanada režissöör Denis Villeneuve on tänaseks kindlalt tõusnud maailma tipplavastajate sekka - tema käe all on valminud ''Blade Runner 2049'' ning mõlemad ''Düüni'' filmid, mis on kinnistanud tema positsiooni Christopher Nolani kõrvale üheks olulisemaks Hollywoodi autoriks. Lisaks veel "Vangistatud" (Prisoners, 2012), "Vaenlane" (Enemy, 2013), "Sicario" (2015), "Saabumine" (Arrival, 2016).

Enne suurte stuudioprojektide juurde jõudmist lõi Villeneuve aga kodumaal juba töid, mis köitsid rahvusvahelist tähelepanu oma erilise visuaali ja emotsionaalse jõulisusega ("August 32nd on Earth", 1998; "Maelström", 2000; "Polytechnique", 2009). Nendest tuntuim ja enimkiidetud ''Põletus'' (Incendies, 2010) - film, mis kindlustas tema maine visiooniga lavastajana ja avas talle tee globaalsesse kinomaailma.

„Põletus'' valiti 2011. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari nominentide hulka ning on tänaseni hinnatud kui üks 21. sajandi silmapaistvamaid Kanada filme. Seda peetakse Villeneuve’i loomingulise karjääri murranguliseks verstapostiks – tööks, kus kujunes välja tema hilisema loomingu signatuur: terav narratiivne pingestatus, moraalsed dilemmad ja visuaalne täius.

FILMIST:
„Põletus“ põhineb Kanada-Liibanoni näitekirjaniku Wajdi Mouawadi lavateosel „Kõrbenud“ („Scorched“), mille autobiograafilised elemendid on läbi põimitud fiktsiooniga. See on lugu kahest kaksikust – Jeanne’ist (Mélissa Désormeaux-Poulin) ja Simonist (Maxim Gaudette) –, kes pärast oma ema (Lubna Azabal) surma saavad ootamatu ülesande: reisida Lähis-Itta, et paljastada tema mineviku varjatud saladused. Nende teekond viib nad läbi sõjast räsitud Liibanoni ajaloo, kus isiklikud ja poliitilised tragöödiad põimuvad ühtseks traagiliseks, ent ka lootust kandvaks tervikuks.

Filmi tugevuseks on Villeneuve’i täpne lavastus, André Turpini visuaalselt võimas operaatoritöö ning intensiivne näitlejate ansambel. „Põletus“ on ühtaegu peredraama, ajalooline peegeldus ja eksistentsiaalne mõistatus, mis paneb vaatajat küsima: kas mineviku haavu on võimalik kinni lappida ja kas tõde toob alati vabanemise?


Jälgi üritust ka FACEBOOKIS

OSTA PILET