
AINULT FRIIKIDELE
Filmiklassika peavoolust kõrvale jäävaid meistriteoseid tutvustav sari naaseb, kuid veidi uues kuues.
Brazil (1985)
Kolmapäeval, 08.10 kell 19:00 linastub Terry Gilliami „Brazil“ (1985)
Terry Gilliam sai tuntuks Monty Pythoni trupis, kus tema animatsioonid ja absurdihuumor lõid täiesti omaette käekirja. Kui enamik Monty Pythoni liikmeid jätkas pigem komöödia vallas, siis Gilliam rajas karjääri, kus fantaasia, satiir ja visuaalne loovus kohtusid tumedate ühiskonnakriitiliste teemadega.
„Brazil“ on sageli nimetatud tema kõige olulisemaks ja mõjukamaks teoseks - film, mis tõi Gilliamile nii tulihingelised austajad kui ka pika ja keerulise võitluse Hollywoodi stuudiote vastu.
Linateose sünnilugu on sama legendaarne kui film ise: režissöör pidas maha avaliku sõja Universal Picturesiga, kes tahtis tema sünget nägemust „õnnelikumaks“ muuta. Gilliam jäi kindlaks oma kompromissitule loovusele ja lõpuks jõudis kinodesse just tema visioon.
Linateose sünnilugu on sama legendaarne kui film ise: režissöör pidas maha avaliku sõja Universal Picturesiga, kes tahtis tema sünget nägemust „õnnelikumaks“ muuta. Gilliam jäi kindlaks oma kompromissitule loovusele ja lõpuks jõudis kinodesse just tema visioon.
Täna on „Brazil“ üks 1980. aastate kultuslikumaid ja tsiteeritumaid filme – teos, mille mõju võib märgata hilisemates düstoopiates ja mille groteskne maailm tundub üha hirmutavalt kaasaegne.


FILMIST:
„Brazil“ jutustab loo bürokraatlikust tulevikuriigist, kus üksildane ametnik Sam Lowry (Jonathan Pryce) unistab pääsust hallist argipäevast ja avarast elust, mida ta näeb vaid oma unenägudes. Tema elu pöörab pea peale, kui identiteedisegadus paiskab ta süsteemi hammasrataste vahele ning ta kohtub salapärase Jilliga (Kim Greist), kes kehastab tema vabaduseihalust.
„Brazil“ jutustab loo bürokraatlikust tulevikuriigist, kus üksildane ametnik Sam Lowry (Jonathan Pryce) unistab pääsust hallist argipäevast ja avarast elust, mida ta näeb vaid oma unenägudes. Tema elu pöörab pea peale, kui identiteedisegadus paiskab ta süsteemi hammasrataste vahele ning ta kohtub salapärase Jilliga (Kim Greist), kes kehastab tema vabaduseihalust.
Film on korraga must komöödia, groteskne satiir ja düstoopiline ulme – segu, kus kohtuvad George Orwelli „1984“, Franz Kafka absurdne maailm ja Gilliamile omane visuaalne hullumeelsus. „Brazil“ on oma ajastu üks mõjukamaid totalitarismi kriitilisi allegooriaid, mis näitab, kuidas süsteemi absurdsus võib olla sama ohtlik kui selle jõhker vägivald.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.
"Tee" (The Road, 2009)
John Hillcoati "Tee" (The Road, 2009) linastub kolmapäeval, 26.11 kell 19:00.
Üks alahinnatumaid ja kahjuks ka täispikkade filmide osas vähemaktiivsemaid režissööre on kindlasti austraallane John Hillcoat, kelle "Ettepanek" (The Proposition, 2005) on siiani üks parimaid modernseid vesterne ning tema "Tee" (The Road, 2009) on siiani üks kõige karmimaid düstoopilisi tulevikunägemusi, mida saab ka Nick Cave'i ja Warren Ellise muusika.
Film põhineb Ameerika kirjaniku Cormac McCarthy Pulitzeri preemiaga pärjatud romaanil "Tee".
McCarthy romaanide põhjal on varem kinoekraanidele jõudnud "Ei ole maad vanadele meestele" (No Country for Old Men, 2007) ja "Kõik need ilusad hobused" (All the Pretty Horses, 2000). McCarthy näidenditest on valminud 2011. aastal "The Sunset Limited". Režissöör John Hillcoat on arendamas ka ekraniseeringut McCarthy 1985. aasta romaanist "Blood Meridian".
McCarthy romaanide põhjal on varem kinoekraanidele jõudnud "Ei ole maad vanadele meestele" (No Country for Old Men, 2007) ja "Kõik need ilusad hobused" (All the Pretty Horses, 2000). McCarthy näidenditest on valminud 2011. aastal "The Sunset Limited". Režissöör John Hillcoat on arendamas ka ekraniseeringut McCarthy 1985. aasta romaanist "Blood Meridian".

FILMIST:
Hukkunud maailma tuhastel teedel rändab isa (Viggo Mortensen) ja poeg (Kodi Smit-McPhee). Isa on enesele ülesandeks seadnud viia poeg heade inimeste juurde. Liikudes põlenud maal, näljas, janus ja külma kannatades, näevad nad palju surma, kohutavaid vaatepilte hävinud maailma jäänustest ja metsistunud, kannibalideks muutunud inimesi ning satuvad ka ise mitu korda surmaohtu. Siiski ei kaota nad lootust, et tulevikus võib maailm uuesti sündida, kui ainult inimesed suudavad säilitada kaastunde ja headuse.
Hukkunud maailma tuhastel teedel rändab isa (Viggo Mortensen) ja poeg (Kodi Smit-McPhee). Isa on enesele ülesandeks seadnud viia poeg heade inimeste juurde. Liikudes põlenud maal, näljas, janus ja külma kannatades, näevad nad palju surma, kohutavaid vaatepilte hävinud maailma jäänustest ja metsistunud, kannibalideks muutunud inimesi ning satuvad ka ise mitu korda surmaohtu. Siiski ei kaota nad lootust, et tulevikus võib maailm uuesti sündida, kui ainult inimesed suudavad säilitada kaastunde ja headuse.
Film kandideeris 2009. aasta Veneetsia Filmifestivalil Kuldlõvi (parim film) auhinnale.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.