🎬 Diivad: Brigitte Bardot

Viis filmi. Viis erinevat Brigitte Bardot’d. Kino Artise eriprogramm „DIIVAD: BRIGITTE BARDOT“ toob suurele ekraanile valiku filme aastatest 1956–1973 – perioodist, mil Bardot’st kujunes esmalt Prantsusmaa tõusev täht, seejärel rahvusvaheline superstaar ja lõpuks terve ajastu popkultuuriikoon.

Bardot’ tähendus ulatub kaugemale tema kuulsast seksisümboli staatusest. Tema ekraanitegelased kehastasid 1950.–60. aastate kino jaoks midagi uut: noori naisi, kes olid iseteadlikud, seksuaalselt vabad, ettearvamatud ega soovinud tingimata käituda nii, nagu ühiskond neilt ootas. Eriti Roger Vadimi „Ja jumal lõi naise...“, mis muutis Bardot’ rahvusvaheliseks staariks ning selle mõju ulatus moest ja popkultuurist kuni selleni, kuidas Prantsuse kino väljaspool kodumaad tajuti.

Artise programm võimaldab seda muutust jälgida viie väga erineva filmi kaudu. Alustame 1956. aasta vallatust komöödiast „Karikakart noppides“, liigume läbi Bardot’ karjääri määranud „Ja jumal lõi naise...“ ning menuka „Pariisitari“ Louis Malle’i suurejoonelise seikluskomöödiani „Viva Maria!“. Sarja lõpetab 1973. aasta „Don Juan ehk kui Don Juan oleks naine“, kus Bardot ja Vadim pööravad pea peale ühe Euroopa kultuuri tuntuima meessoost võrgutaja müüdi.

Programm on mõeldud nii klassikalise ja Prantsuse kino austajatele kui ka neile, keda huvitavad filmiajalugu, mood, popkultuur ja naiste kujutamise muutumine Euroopa kinos. Need viis filmi näitavad, miks kahest tähest – BB – piisas omal ajal terve maailma tähelepanu püüdmiseks.

Kõik seansid algavad kell 19.00 ning igale seansile eelneb kell 18.30–19.00 tervitusjook.

Filmid linastuvad prantsuse keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Karikakart noppides

8. oktoober kell 19.00
En effeuillant la marguerite, 1956
Režissöör Marc Allégret

Kindral Dumont avastab oma õuduseks, et tema tütar Agnès on varjunime all avaldanud skandaalse romaani. Nunnakloostrisse saatmise asemel põgeneb neiu Pariisi, kus rahahäda viib ta amatööride striptiisivõistluseni. Olukorra muudab märksa keerulisemaks tõsiasi, et Agnèsi uus ajakirjanikust kallim peab just sedasama võistlust kajastama.

Miks vaadata?
„Karikakart noppides“ valmis vahetult enne filmi, mis Bardot’ maailmakuulsaks muutis, ning pakub võimalust näha 22-aastast näitlejannat tema tähelennu lävel. Roger Vadimi kaasstsenaristina valminud hoogne komöödia kujundab juba Bardot’le iseloomulikku ekraanipersooni – vallatut, iseseisvat ja ühiskondlikele konventsioonidele vilistavat noort naist.

Ja jumal lõi naise...

16. oktoober kell 19.00
Et Dieu... créa la femme, 1956
Režissöör Roger Vadim

18-aastane Juliette elab Saint-Tropez’s, töötab päeval raamatupoes, tantsib õhtuti ööklubis ja keeldub oma elu teiste seatud reeglite järgi elamast. Tema ümber tiirlevad kolm väga erinevat meest, kuid Juliette’i soovide ja vabaduse taltsutamine osutub märksa keerulisemaks, kui keegi neist arvata oskab.

Miks vaadata?
See on film, mis lõi Brigitte Bardot’ müüdi. Roger Vadimi sensuaalne draama muutis 22-aastase Bardot’ rahvusvaheliseks superstaariks ja Saint-Tropez’ maailmakuulsaks sihtkohaks. Juliette’i kompromissitu vabadus mõjus 1956. aastal sedavõrd provokatiivselt, et filmist kujunes korraga kassahitt, skandaal ja märk muutuvatest moraalinormidest. Prantsusmaa riiklik filmikeskus CNC on käsitlenud filmi koguni ühe teosena, mis aitas ette valmistada pinnast peagi puhkenud Prantsuse uuele lainele.

Kui valida programmist ainult üks film, mille kaudu mõista, miks Bardot’st sai Bardot, siis on see just see.

Pariisitar

25. oktoober kell 19.00
Une Parisienne, 1957
Režissöör Michel Boisrond

Prantsusmaa peaministri tütar Brigitte armub oma isa kabinetiülemasse ning saab lõpuks mehega abielluda. Mesinädalatel kohtab ta aga nägusat printsi ja otsustab oma seelikukütist abikaasale tema enda relvaga vastata. Algab flirt, mis paneb värske abielu kiiresti proovile.

Miks vaadata?
Kui „Ja jumal lõi naise...“ muutis Bardot’ sensatsiooniks, siis „Pariisitar“ näitab, kui kiiresti sai sensatsioonist popkultuuri fenomen. Film oli omal ajal menukas komöödia ning Bardot kinnistas siin oma koomilis-erootilise ekraanipersooni. BFI filmiajaloolase Ginette Vincendeau sõnul kehastas Bardot selleks hetkeks juba Prantsuse modernsust ennast – tema välimust, rõivaid ja käitumist jäljendati massiliselt.

„Pariisitar“ on seega kerge ja särava romantilise komöödia kõrval ka ehe ajakapsel 1950. aastate lõpu Bardot’-maaniast.

Viva Maria!

29. oktoober kell 19.00
Viva Maria!, 1965
Režissöör Louis Malle

Brigitte Bardot ja Jeanne Moreau on kaks Mariat, kelle teed ristuvad 1910. aastal rändavas varietees. Naised saavutavad laval sensatsioonilise menu, kuid armumine revolutsionääri viib nad peagi sootuks teistsugusele lavale – keset relvastatud ülestõusu.

Miks vaadata?
Bardot + Jeanne Moreau + Louis Malle on juba iseenesest erakordne kombinatsioon. Prantsuse uue laine ühe olulisema režissööri Louis Malle’i käe all sündis suurejooneline segu seiklusfilmist, komöödiast, vesternist, muusikalist ja revolutsiooniloost, mille stsenaariumi kirjutas Malle koos legendaarse Jean-Claude Carrière’iga.

Kahe Prantsuse kino suurkuju vastasseis ekraanil pälvis rahvusvahelist tähelepanu: nii Bardot kui ka Moreau nomineeriti filmi eest BAFTA parima välismaise naisnäitleja auhinnale ning Moreau võitis selle. See on programmi kõige suurejoonelisem ja mängulisem film – Bardot oma karjääri tipus ning partneriks üks Euroopa kino hinnatumaid näitlejannasid.

Don Juan ehk kui Don Juan oleks naine

4. november kell 19.00
Don Juan ou Si Don Juan était une femme, 1973
Režissöör Roger Vadim

Jeanne peab ennast Don Juani tänapäevaseks naissoost kehastuseks. Ta võrgutab mehi, hülgab nad ning usub, et naised peaksid võtma enda kätte rolli, mis on sajandeid kuulunud meestele. Oma vallutustest jutustab ta noorele preestrile – ning ei jäta lõpuks puutumata tedagi.

Miks vaadata?
Ring saab täis. Roger Vadim oli mees, kelle „Ja jumal lõi naise...“ tegi Bardot’st 1956. aastal maailmastaari, ning „Don Juan“ jäi nende viimaseks ühiseks filmiks. Veelgi enam: see oli Bardot’ eelviimane filmiroll enne näitlejakarjääri lõpetamist samal aastal.

Vadim pöörab klassikalise Don Juani müüdi ümber, andes traditsiooniliselt meessoost vallutaja rolli naisele ning käsitledes selle kaudu seksuaalset vabadust, võimu ja topeltstandardeid. Kõrvuti programmi esimeste filmidega on muutus rabav: 1950. aastate vallatust ja skandaalsest noorest Bardot’st on saanud 1970. aastate teadlikult provokatiivne Jeanne. Just seetõttu sobib „Don Juan“ lõpetama programmi, mis jälgib ühe kinoajaloo suurima staari kujunemist algusest lõpuni.