%20-%20750x420px.png?width=750&height=420)
%20-%20750x420px.png?width=750&height=420)
Вечер эстонского кино
Премьера нового отечественного фильма с
участием его создателей
Серия мероприятий ВЕЧЕР ЭСТОНСКОГО КИНО, стартовавшая летом 2021 года, на которых раз в месяц зрителям демонстрируется отечественный фильм месяца, который представляют причастные к фильму люди и/или актеры, участвовавшие в фильме. Лучший способ насладиться новым отечественным фильмом!
EESTI DOKFILMI ÕHTU järgmine üritus:
Eesti dokilmi õhtu kinos Artis – "Torn" 
19. september kell 18:30
Külas režissöör Kullar Viimne, produtsent Erik Norkroos ja monteerija Mirjam Jegorov
Kullar Viimse film "Torn" on siiras ja südamlik vaade ühe üksiku inimese hinge, kes vaatamata luhtumistele ja juba kõrgele eale ootab siiski oma ellu kaaslast, kellega koos olla, ning kes läbi keerukate sisevõitluste leiab jõudu soojendada üles suhte oma tütrega.
Kullar Viimne pälvis filmi “Torn” eest 2024. aasta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.
FILMIST LÄHEMALT:
Kalju on saatuse tahtel üksik mees, kelle kunagi naine maha jättis ning 4-aastase tütre tema juurest ära viis. Mees elab aastakümneid Lõuna-Eesti sügavas metsas kõrge mäe otsas. Justkui kannaks karistust, tassib mees sisyphoslikult pikki palke ja raskeid kive oma künkale, kinnisideeks ehitada torn, et näha ja olla nähtav. Kalju on küll pealtnäha harjunud oma rutiinse ning üksiku eluga, kuid seestpoolt pakitseb ikka ootus leida kedagi enda kõrvale. Nii peab mees kirjavahetust paljude näitsikutega, püüab peolgi käia, et kaaslast leida, kuid kuidagi ei vea, seda õiget perenaist mees ei leia. Kui Kalju saab kõne oma tütrelt uudisega, et ta on nüüd vanaisaks saanud, tekib mehesse justkui uus elevus läbisegi hirmuga. Kas kohtuda taas tütrega? Mis tundeid see temas tekitab? Kuidas olla vanaisa kui pole saanud olla isa? Esimest korda elus võtab Kalju ette oma vanad päevikud ja salvestised, et välja selgitada, mis 30 aastat tagasi valesti võis minna.
Kalju on saatuse tahtel üksik mees, kelle kunagi naine maha jättis ning 4-aastase tütre tema juurest ära viis. Mees elab aastakümneid Lõuna-Eesti sügavas metsas kõrge mäe otsas. Justkui kannaks karistust, tassib mees sisyphoslikult pikki palke ja raskeid kive oma künkale, kinnisideeks ehitada torn, et näha ja olla nähtav. Kalju on küll pealtnäha harjunud oma rutiinse ning üksiku eluga, kuid seestpoolt pakitseb ikka ootus leida kedagi enda kõrvale. Nii peab mees kirjavahetust paljude näitsikutega, püüab peolgi käia, et kaaslast leida, kuid kuidagi ei vea, seda õiget perenaist mees ei leia. Kui Kalju saab kõne oma tütrelt uudisega, et ta on nüüd vanaisaks saanud, tekib mehesse justkui uus elevus läbisegi hirmuga. Kas kohtuda taas tütrega? Mis tundeid see temas tekitab? Kuidas olla vanaisa kui pole saanud olla isa? Esimest korda elus võtab Kalju ette oma vanad päevikud ja salvestised, et välja selgitada, mis 30 aastat tagasi valesti võis minna.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS!
EESTI DOKFILMI ÕHTU järgmine üritus:
Eesti dokilmi õhtu kinos Artis – "Minu pere ja muud klounid" 26. september kell 18:30 Külas režissöörid Heilika Pikkov ja Liina SärkinenFILMIST LÄHEMALT:
Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed.
Abielupaar Haide ja Toomas on näitlejad. Neil on palju fänne ja oma teatrimaja. 20 aastaga on nad jõudnud omaloodud tegelaskujudega – klounipaar Piip ja Tuut – Eesti perede südameisse. Aga ka klounidel on lapsed.
Vanem tütar Emma astub oma vanemate jälgedes ning tegeleb pühendunult teatriga. Kodus on ta pidanud tihti kandma emarolli, hoolitsedes noorema venna ja õe eest. Siim armastab üle kõige filme ja legosid, kuid autism ei lase tal iseseisvat teismeliseelu elada. Temaga hakkama saamine nõuab kogu perelt tõelist žongleerimisoskust. Anni sooviks väga, et nende vanematel oleks normaalne töö ja ta saaks endale päris oma lemmiklooma lubada.
Oma ameti tõttu on vanemad sageli kodust ära ning lapsed peavad pere pisikeses kahetoalises korteris ise hakkama saama. Iga kord, kui tuleb taas minna tegema tööd, mida Haide ja Toomas armastavad – tõmmata selga kostüüm, maalida nägu pähe ning astuda lavale, et rõõmustada publikut – kasvab ühtlasi ka süütunne kaotatud aja pärast ning hirm läbipõlemise ees.
Kuidas kindlustada oma lastele tulevik, ülal pidada oma teatrimaja ja teha seda kõike koos? See on lugu särast silmades ja pisaratest põskedel, mis puudutab igat perekonda.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS!
EESTI FILMI ÕHTU järgmine üritus:
Eesti filmi õhtu kinos Artis – "Ühemõõtmeline mees" 30. september kell 18:00 Külas Andres Puustusmaa, Mait Malmsten ja Jaanika Arum!Andres Puustusmaa värskeim film „Ühemõõtmeline mees“ on kaasahaarav ja mõjuv spioonipõnevik, milles teevad kaasa meie tipp-näitlejad.
FILMIST LÄHEMALT:
Loo peategelane Raul (Juhan Ulfsak) elab halli elu, proovides jääda kõikjal nähtamatuks. Tema isa (Mait Malmsten) on endine KGB ohvitser, kes on hävitanud patoloogilise armukadedusega oma naise (Jaanika Arum) elu ja kujundanud pojast riigireeturi. Aastaid on Rauli vaevanud teadmatus emast ja aastaid on ta kuuleka „kullerina“ jätnud peidikutesse riiklike saladustega informatsiooni.
Loo peategelane Raul (Juhan Ulfsak) elab halli elu, proovides jääda kõikjal nähtamatuks. Tema isa (Mait Malmsten) on endine KGB ohvitser, kes on hävitanud patoloogilise armukadedusega oma naise (Jaanika Arum) elu ja kujundanud pojast riigireeturi. Aastaid on Rauli vaevanud teadmatus emast ja aastaid on ta kuuleka „kullerina“ jätnud peidikutesse riiklike saladustega informatsiooni.
Viimaselt ülesandelt koju minnes, satub Raul tänaval peale jõhkrale peksmisele. Ohver on hiinlanna (Yang Ge), kelle mees on hoole alla võtab ja algab nende kahe ühise keele otsimine ja teekond Hiina.
Filmi tegevus toimub paralleelselt 80ndatel ja tänapäeval. Lapseea Rauli rollis teeb suurepärase soorituse Leonard Puustusmaa, noormehe eas Rauli kehastab Franz Malmsten.
Andres Puustusmaa („Kohtunik“, „Rohelised kassid“, „Punane elavhõbe”, “18-14”) sõnul on pealkiri laenatud Herbert Marcuse raamatult. See on film sellisest inimesest, kes on ära kadunud põlvkondade vahele.
Jälgi seda üritust ka FACEBOOKIS.
EESTI FILMI ÕHTU järgmine üritus:
🎬 Eesti filmi õhtu kinos Artis – "Uus raha"🎬
📅 08. oktoober kell 18:30
🎥 Külas režissöör Rain Rannu!
📽 Piletiinfo:
https://www.kino.ee/event/7382/uus_raha
“Ükssarviku” ja “Vaba raha” režissööri Rain Rannu viies mängufilm “Uus raha” võtab huumoripihtide vahele rahapsühholoogia ja rikas olemise.
“Uus raha” jätkub sealt, kus “Vaba raha” pooleli jäi - IT-spetsialist Taavi (Märt Pius) ja tema õpetajast abikaasa Liisa (Steffi Pähn) on ootamatult vastamisi küsimusega: mida teha, kui ühel hommikul on pangakontol absurdselt suur rahasumma – ei vähem ega rohkem kui 50 miljonit eurot.
Kui “Vaba raha” käsitles krüptoajastu kullapalavikku ja tegelaste püüdlust iga hinna eest rikkaks saada, siis “Uus raha” keskendub huumori võtmes sellele, mis saab edasi – kuidas järsku sülle langenud õnnega hakkama saada.
Filmi produtsendi Tõnu Hiielaidi sõnul on “Uus raha” muhe komöödia sellest, kuidas raha võib inimesi ja suhteid muuta – või siis näitab ta üsna täpselt, milline sa juba olid. Hiielaidi sõnul on “Uus raha” lõbus ja äratundmisrõõmu pakkuv vaatamine laiale publikule, mis ei vaja nautimiseks eelmise filmiga kursis olemist.
Filmis löövad kaasa teiste seas Elina Masing (artistina tuntud kui Valge Tüdruk), Edgar Vunš (Mr. Maze filmist “Pikad paberid”), Ivo Uukkivi, Henrik Kalmet, Rasmus Kaljujärv, Hanna Martinson, Jim Ashlevi, Mikk ja Mari Jürjens ning paljud teised.
Filmi operaator on Ants Tammik, kunstnikud Tõnu Hiielaid ja Urmet Piiling, helirežissöör Markus Andreas, monteerijad Rain Rannu ja Moonika Raidam, heliloojad Janek Murd, DEW8 ning Bert On Beats ja produtsendid Tõnu Hiielaid ja Rain Rannu.
Filmi tootja ja levitaja on Tallifornia, kelle varasemateks mängufilmideks on “Pikad paberid”, “Mind on kaks” „Tulnukas 2” ja „Vaba raha”. Tallifornia filmifondi kaasabil on valminud “Fränk” ning “Nähtamatu võitlus”.
Jälgi seda üritust ka FACEBOOKIS.