Väike tüdruk ja range režiimiga sotsialistlik lastekodu. Kuidas ületada hirmud, ebakindlus ja üksindus? Tüdruk loob selleks teise mina, kellega rääkida ja vaielda. Ning muidugi on toeks unistus Ameerikast, kus kõik on ilus ja hea. Kus elab isa, kes teda ootab. Tüdruk ja kasupere. Kõike on külluses, aga olla pole hea. Sellega Emma katsumused ei lõppe. Ikka ja jälle tuleb leida jõudu lootuseks, jaksu elamiseks.

Viktor Tauš on loonud filmis kinematograafiliste märkide süsteemi. Pole hullu, kui vaatajana ei saa aru kõigist kaadrite visuaalsetest nüanssidest, mida autor filmi loomisel tähenduslikult kasutab. Vaatajate südamesse jõuab põhiline ja see on emotsioon. Autorid ei jutusta meile sirgjoonelist lugu, ei paku sotsrealismi. Tegemist on küll sügava draamaga, kuid see on rüütatud Emma emotsionaalse mälu reaalsuse ja fantaasia tundeküllastunud piltidesse. Kahtlemata on tegemist erakordse filmiga Tšehhi autorikinos.

Mihkel Möölman