"Vidocq" (2001)
Pitofi "Vidocq" (2001) linastub kolmapäeval, 23. aprillil kell 19:00.
Prantsuse režissöör Pitof jõudis oma väga lühikeseks jäänud filmikarjääri jooksul teha kaks kinofilmi ja ühe telefilmi. Esimene film pani karjäärile alguse ja teine film tegi kiire lõpu. Karjäärile alguse pannud 2001. aasta "Vidocq" oli omast ajast ees visuaalselt hämmastav fiktiivne nägemus legendaarse prantsuse kriminalisti Eugene-Francois Vidocqi püüdlustest leida salapärane tapja. See oli esimene kinno jõudnud täispikk film, mis kasutas ainult 24 kaadrisagedusega Sony digitaalset 1080p kaamerat (Sony HDW-F900 CineAlta) ja seda veel aasta enne George Lucase filmi "Star Wars: Episode II – Attack of the Clones" (2002), mis oli samuti täiesti digitaalsete kaameratega üles võetud.

Pitof karjäär sai kiire lõpu, kui 2004. aastal linastus "Kassnaine" (Catwoman) Halle Berry'ga peaosas. Tulemuseks oli film, mis küll meenutas Pitofi visuaalselt lähenemist, aga oli produtsentide poolt ni ära rapitud, et head filmi oli sellest raske üles leida. Film kukkus läbi nii kinokassas kui ka kriitikute seas. Halle Berry käis isegi Kuldvaarikate (aasta halvimate filmide Oscarid) jagamisel kohal ja "tänas" auhinda vastu võttes produtsente, kelle abil sündis see "piece of sh*t movie". Pitofi järgmine film oli 2008. aasta fantaasiafilm "Fire and Ice: The Dragon Chronicles" ja see oligi kõik täispikkade mängufilmide osas. Pitof tegutseb endiselt tehnoloogia valdkonnas. 2019. aastal oli ta üks 6th Sense VR ettevõtte loojatest.
Pitof oli Jean-Pierre Jeunet'i lavastatud "Tulnuka" filmide neljanda osa "Tulnuka taassünd" (Alien Ressurection, 1997) teise võtterühma režissöör ning Jeunet'i varasemate filmide Delicatessen (1991) ja The City of Lost Children (1995) visuaalefektide eest vastutava meeskonna juht. Tema kätetööd on näha ka Luc Bessoni filmis "The Messenger: The Story of Joan of Arc (1999). Pitofi nägemus Jeunet'i filmide juures on selgelt tunda ka "Vidocqi" ilmes ja visuaalsete efektide esituses.
"Vidocq" on 24 aasta jooksul kujunenud kultusfilmiks. See pole perfektne film, aga mitmed innovaatilised ja omast ajast ees olnud filmid polegi olnud ideaalsed. Küll on nad suutnud edasi arendada ja teed näidata paljudele teistele filmidele, mis võlgnevad päris palju mitmele unustatud filmile.

FILMIST:
1830ndate aastate Pariisis jälitab legendaarne detektiiv Eugène François Vidocq’le (Gérard Depardieu) salapärast maskiga tapjat, kes on tuntud kui "Alkeemik". Lugu algab Vidocq’i näilise surmaga selle müstilise tapja käe läbi. Samal ajal kui Pariis leinab oma kuulsat detektiivi, otsustab noor ajakirjanik Étienne Boisset (Guillaume Canet) uurida tema surma asjaolusid.
Tagasivaadete ja tunnistajate meenutuste kaudu avanevad Vidocq’i viimased hetked, kus ta püüab paljastada mitmetes kõrgetasemelistes mõrvades kahtlustatava "Alkeemiku" identiteeti. Mida sügavamale Boisset uurimisse sukeldub, seda jahmatavamaks tõde muutub.
"Vidocq" on visuaalselt silmapaistev ja stiilne Prantsuse põnevik, mis ühendab ajaloolise fiktsiooni, fantaasia ja aurupungi elemendid. Filmis kasutati täielikult digitaalset kaameratöötlust, mis andis sellele ainulaadse ja sürreaalse esteetika.

Pitof karjäär sai kiire lõpu, kui 2004. aastal linastus "Kassnaine" (Catwoman) Halle Berry'ga peaosas. Tulemuseks oli film, mis küll meenutas Pitofi visuaalselt lähenemist, aga oli produtsentide poolt ni ära rapitud, et head filmi oli sellest raske üles leida. Film kukkus läbi nii kinokassas kui ka kriitikute seas. Halle Berry käis isegi Kuldvaarikate (aasta halvimate filmide Oscarid) jagamisel kohal ja "tänas" auhinda vastu võttes produtsente, kelle abil sündis see "piece of sh*t movie". Pitofi järgmine film oli 2008. aasta fantaasiafilm "Fire and Ice: The Dragon Chronicles" ja see oligi kõik täispikkade mängufilmide osas. Pitof tegutseb endiselt tehnoloogia valdkonnas. 2019. aastal oli ta üks 6th Sense VR ettevõtte loojatest.
Pitof oli Jean-Pierre Jeunet'i lavastatud "Tulnuka" filmide neljanda osa "Tulnuka taassünd" (Alien Ressurection, 1997) teise võtterühma režissöör ning Jeunet'i varasemate filmide Delicatessen (1991) ja The City of Lost Children (1995) visuaalefektide eest vastutava meeskonna juht. Tema kätetööd on näha ka Luc Bessoni filmis "The Messenger: The Story of Joan of Arc (1999). Pitofi nägemus Jeunet'i filmide juures on selgelt tunda ka "Vidocqi" ilmes ja visuaalsete efektide esituses.
"Vidocq" on 24 aasta jooksul kujunenud kultusfilmiks. See pole perfektne film, aga mitmed innovaatilised ja omast ajast ees olnud filmid polegi olnud ideaalsed. Küll on nad suutnud edasi arendada ja teed näidata paljudele teistele filmidele, mis võlgnevad päris palju mitmele unustatud filmile.

FILMIST:
1830ndate aastate Pariisis jälitab legendaarne detektiiv Eugène François Vidocq’le (Gérard Depardieu) salapärast maskiga tapjat, kes on tuntud kui "Alkeemik". Lugu algab Vidocq’i näilise surmaga selle müstilise tapja käe läbi. Samal ajal kui Pariis leinab oma kuulsat detektiivi, otsustab noor ajakirjanik Étienne Boisset (Guillaume Canet) uurida tema surma asjaolusid.
Tagasivaadete ja tunnistajate meenutuste kaudu avanevad Vidocq’i viimased hetked, kus ta püüab paljastada mitmetes kõrgetasemelistes mõrvades kahtlustatava "Alkeemiku" identiteeti. Mida sügavamale Boisset uurimisse sukeldub, seda jahmatavamaks tõde muutub.
"Vidocq" on visuaalselt silmapaistev ja stiilne Prantsuse põnevik, mis ühendab ajaloolise fiktsiooni, fantaasia ja aurupungi elemendid. Filmis kasutati täielikult digitaalset kaameratöötlust, mis andis sellele ainulaadse ja sürreaalse esteetika.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.