13. oktoobril 2025 möödus eesti nukufilmi traditsiooni rajaja Heino Parsi (13.10.1925 – 08.10.2014) sünnist 100 aastat ja selle tähistamiseks näeb kinos Artis valikut tema filme.
"Operaator Kõps seeneriigis" (1964)
Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.
"Kunksmoor" (1977)
Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.
"Väike motoroller" (1962)
Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.
"Lindude ja loomade sõda" (1969)
Karu tahab lõhkuda risulinnu pesa, kuid linnud astuvad pesaomaniku kaitseks välja. Loomade ja lindude vahel puhkeb sõda, mille linnud kavalusega võidavad. Mängib instrumentaalansambel Eri Klasi juhatusel.
"Elujõgi" (1966)
Heino Parsi eksperimentaalne film-poeem elu tärkamisest maailmas, selle arengust ja ühtsusest.
"Seitse kuradit" (1985)
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
"Nael I" (1972)
Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.
"Naerupall" (1984)
Muinasjutt imelisest pallist, mis toob kõigile, kelle juurde ta satub, õnne ja rõõmu.
Programmi „Pars 100“ kuraatori Mait Laasi sõnul vajab tänapäev Parsi loomingut just enese rahustamiseks. „Heino Pars oli omas ajas ja on tänapäevalgi hinnatud julge eksperimenteerija, võlur ja maag, kes peavoolu trotsides ühendas animatsiooni vahendusel nukufilmis pealtnäha vastandeid ‒ elavat ja elutut, loodust ja tehnoloogiat ‒ üheks harmooniliseks tervikuks,“ selgitab Parsi olulisust filmirežissöör Mait Laas. „Ja see on maailmas unikaalne. Oma inimlikult puudutavates filmides haaras Pars alati vaataja endaga, kutsus otsima ja märkama looduse taga peituvat Imet. Usaldama oma südant ja maailma, nii nagu seda on teinud tema filmide heliloojad Arvo Pärt, Veljo Tormis ja paljud teised.“ - Eesti Filmi Instituut
13. oktoobril 2025 möödus eesti nukufilmi traditsiooni rajaja Heino Parsi (13.10.1925 – 08.10.2014) sünnist 100 aastat ja selle tähistamiseks näeb kinos Artis valikut tema filme.
"Operaator Kõps seeneriigis" (1964)
Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.
"Kunksmoor" (1977)
Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.
"Väike motoroller" (1962)
Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.
"Lindude ja loomade sõda" (1969)
Karu tahab lõhkuda risulinnu pesa, kuid linnud astuvad pesaomaniku kaitseks välja. Loomade ja lindude vahel puhkeb sõda, mille linnud kavalusega võidavad. Mängib instrumentaalansambel Eri Klasi juhatusel.
"Elujõgi" (1966)
Heino Parsi eksperimentaalne film-poeem elu tärkamisest maailmas, selle arengust ja ühtsusest.
"Seitse kuradit" (1985)
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
"Nael I" (1972)
Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.
"Naerupall" (1984)
Muinasjutt imelisest pallist, mis toob kõigile, kelle juurde ta satub, õnne ja rõõmu.
Programmi „Pars 100“ kuraatori Mait Laasi sõnul vajab tänapäev Parsi loomingut just enese rahustamiseks. „Heino Pars oli omas ajas ja on tänapäevalgi hinnatud julge eksperimenteerija, võlur ja maag, kes peavoolu trotsides ühendas animatsiooni vahendusel nukufilmis pealtnäha vastandeid ‒ elavat ja elutut, loodust ja tehnoloogiat ‒ üheks harmooniliseks tervikuks,“ selgitab Parsi olulisust filmirežissöör Mait Laas. „Ja see on maailmas unikaalne. Oma inimlikult puudutavates filmides haaras Pars alati vaataja endaga, kutsus otsima ja märkama looduse taga peituvat Imet. Usaldama oma südant ja maailma, nii nagu seda on teinud tema filmide heliloojad Arvo Pärt, Veljo Tormis ja paljud teised.“ - Eesti Filmi Instituut
"Operaator Kõps seeneriigis" (1964)
Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.
"Kunksmoor" (1977)
Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.
"Väike motoroller" (1962)
Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.
"Lindude ja loomade sõda" (1969)
Karu tahab lõhkuda risulinnu pesa, kuid linnud astuvad pesaomaniku kaitseks välja. Loomade ja lindude vahel puhkeb sõda, mille linnud kavalusega võidavad. Mängib instrumentaalansambel Eri Klasi juhatusel.
"Elujõgi" (1966)
Heino Parsi eksperimentaalne film-poeem elu tärkamisest maailmas, selle arengust ja ühtsusest.
"Seitse kuradit" (1985)
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
"Nael I" (1972)
Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.
"Naerupall" (1984)
Muinasjutt imelisest pallist, mis toob kõigile, kelle juurde ta satub, õnne ja rõõmu.
Programmi „Pars 100“ kuraatori Mait Laasi sõnul vajab tänapäev Parsi loomingut just enese rahustamiseks. „Heino Pars oli omas ajas ja on tänapäevalgi hinnatud julge eksperimenteerija, võlur ja maag, kes peavoolu trotsides ühendas animatsiooni vahendusel nukufilmis pealtnäha vastandeid ‒ elavat ja elutut, loodust ja tehnoloogiat ‒ üheks harmooniliseks tervikuks,“ selgitab Parsi olulisust filmirežissöör Mait Laas. „Ja see on maailmas unikaalne. Oma inimlikult puudutavates filmides haaras Pars alati vaataja endaga, kutsus otsima ja märkama looduse taga peituvat Imet. Usaldama oma südant ja maailma, nii nagu seda on teinud tema filmide heliloojad Arvo Pärt, Veljo Tormis ja paljud teised.“ - Eesti Filmi Instituut
Lisainfo
Vanusepiirang
Lubatud kõigile
Valmimisaasta
2025
Global distributor
Tallinnfilm OÜ
Levitaja
Tallinnfilm OÜ
Kinos alates
01.11.2025