Rocco ja tema vennad

Eelmisel aastal lahkus meie hulgast armastatud näitleja Alain Delon (1935-2024), ent tema filmipärand elab igavesti. Delon sisenes kinomaailma 50ndatel, suurema tuntuse saavutas 60ndatel. Filminädal algab 5. märtsil, programmi kuuluvad kuus filmi, mis toovad esile Deloni mitmekülgse talendi eri žanrite raames. See saab olema üks erakordne nostalgia rännak, millest iga film on omaette vaatamist väärt elamus ja loodud just suurel ekraanil nautimiseks.

"Rocco ja tema vennad" (Rocco e i suoi fratelli, 1960). Rež. Luchino Visconti

Rocco on üks viiest vennast, kes tulevad pärast isa surma koos emaga maalt suurde linna Milanosse, et alustada uut ja loodetavasti paremat elu. Vendade vahel on nii sõbralikku kui rivaalitsevat naginat, kuid, nagu ikka, ajab kaardipaki segi naisterahvas, seekord sarmikas langenud naine, isepäine lõbutüdruk Nadia.

Alain Delon tegi itaalia suurmeistri Luchino Viscontiga koos kaks filmi, „Rocco ja tema vennad“ (1960) ja „Gepard“ (1963). Visconti oli suur ooperifänn ja seda on Roccost ka näha. Kui hakkavad juhtuma dramaatilised sündmused, võtavad need üleelusuuruse mõõtme nagu itaalia traagilised ooperid või Shakespeare’i tragöödiad. „Rocco ja tema vennad“ on vaieldamatult maailma filmiklassikasse kuuluv teos, kolmetunnine eepos, mille õige koht on kinolinal. Alain Deloni karjäär sai hoo sisse just siit, tema Rocco on alguses justkui kõrvalosaline, ent kerkib tasahilju sündmuste keskmesse.

Film võitis 1960. aastal Veneetsia filmifestivalil Žürii auhinna ja filmikriitikute ühenduse FIPRESCI auhinna. Kuna tsensuur lõikas Visconti teadmata filmist napilt enne linastumist välja neli stseeni autorile teatamata, siis keeldusid nii Visconti kui produtsent preemiaid vastu võtmast. Meie linastatavas versioonis on need stseenid mõistagi taastatud.

/ Tristan Priimägi /

Alain Deloni filmipäevade toimumist toetavad Prantsuse Instituut Eestis ja Kultuurkapital.