Kahe õe lugu

LÕUNA - KOREA FILMIÕHTU: Režissöör Kim Jee-wooni "Kahe õe lugu" (A Tale of Two Sisters/Janghwa, Hongryeon, 2003) linastub kolmapäeval, 06.05 kell 19:00

PS! Linastub 4K restaureeritud versioon!

Seansi juhatab sisse Lõuna - Korea filmiekspert Sten-Kristian Saluveer.

Kim Jee-woon on üks olulisemaid Lõuna - Korea režissööre, kelle filmide edu nii kodumaal kui üle ilma aitas Korea kino massideni viia. Teatrilavastaja ja - näitlejana alustanud Kim Jee-wooni esimene film "The Quiet Family" valmis 1998. aastal. Märgiline on ka see, et filmi näitlejate hulgas olid Choi Min-sik ("Vana poiss") ja Song Kang-ho ("Parasiit"), enne kui neist said Korea kuulsaimad näitlejad. Kim Jee-wooni tuntuimad filmid on vapustav märul "A Bittersweet Life" (2005), vägagi meelelahutuslik vestern "The Good, the Bad, the Weird" (2008), üks parimaid trillereid läbi aegade "I Saw the Devil" (2010) ning muidugi ka Korea rahvajutul põhinev psühholoogiline õudusfilm ja esimese Lõuna - Korea filmina USA kinodes linastunud "Kahe õe lugu" (A Tale of Two Sisters/Janghwa, Hongryeon, 2003), mis jätab nii sügava jälje, et kõik teised õudusfilmid muutuvad selle kõrval tavaliseks meelelahutuseks.

FILMIST:

Kaks õde, Su-mi (LIM Soo-jung) ja Su-yeon (MOON Geun-young), naasevad koju pärast pikka taastumisperioodi Seoulis. Nende Jaapani stiilis puumaja on kaunis. Ümberringi laiub metsikute lilledega väli ja veehoidla. Kõik tundub kena, aga majas hakkavad teismeliste õdedega juhtuma kummalised asjad.

Noor ja kaunis kasuema Eun-joo (YUM Jung-ah) võtab nad kenasti vastu, kuid kaks õde suhtuvad temasse vaenulikult. Samal ajal tunneb Su-yeon, kes näeb välja täpselt nagu nende lahkunud ema, kellegi kohalolu isegi siis, kui kedagi peale pere pole, ning Su-mi näeb kummitust. Eun-joo langeb nende tõttu hüsteeriasse. Hoolimata kõigist probleemidest tundub nende isa Mu-hyun (KIM Kap-soo) kummaliselt ükskõikne. Seejärel tuleb päevavalgele kahe õe kohta sünge ja õudne saladus.

"Kahe õe lugu" tähistas Kim Jee-wooni filmograafias suurt muutust, sest “The Quiet Family” (1998) ja “The Foul King” (2000) olid kinnitanud teda pigem komöödiate lavastajana. Kim proovis esimest korda suunda muuta, kui lavastas episoodi nimega “Memories” antoloogiafilmis “Three” (2002), kuid "Kahe õe lugu" oli see, mis kinnitas Kimi oskust žanrite vahel liikuda. Filmis paistab eriliselt silma ka Kim Jee-wooni ruumikasutus: Euroopa mööbel, lilleline tapeet, viktoriaanlikus stiilis kostüümid ja Jaapani puumaja, aga film põhineb vanal Korea rahvajutul.

2003. aastal ilmus ridamisi eripäraseid filme nagu "Vana poiss" (Oldboy), “Save the Green Planet!”, “Mälestused mõrvast” (Memories Of Murder) ja "Kahe õe lugu" See oli haruldaselt rikkalik aeg täis omapära ja võlu ning võib öelda, et sellised ajad pole Korea kinno enam tagasi tulnud. Huvitav on välja tuua ka fakti, et kõikidest mainitud filmidest peale “Mälestused mõrvast” on valminud ka USA nägemused ning hea film oli neist ainsana Yorgos Lanthimose “Bugonia” (2025), mis oli “Save the Green Planet!” uusversioon.

LÕUNA - KOREA FILMIÕHTUD KINOS ARTIS

Korea filmikunst on tõusnud maailma kinokunsti areenil arvestavaks tegijaks mitte ainult mõjukate režissööride arvu, vaid ka Eestisse ulatunud koostööprojektide ja kinokassades saavutatud tulemuste poolest. Korea kino on eriline, sest isegi Eestisse pole selle riigi filme väljaspool eriseansse ja PÖFFi palju jõudnud.

Lähimineviku kinolevis on Eestis linastunud Bong Joon Ho “Parasiit” ja Park Chan-wooki “Otsus lahkuda” ning hiljuti ka tema uusim film “Ainus valik”. Kaugemas minevikus on linastunud veel Bong Joon Ho “Snowpiercer” ja Kim Jee-wooni "Viimane võitlus" (The Last Stand, 2013), aga see ongi kõik ja needki olid Korea režissööride kõrvalpõiked Hollywoodi.

Korea kinokunsti suurkujud nagu Park Chan-wook, Bong Joon Ho, Kim Jee-woon, Lee Chang-dong, Na Hong-jin, Hong Sang-soo, Im Sang-soo, Kim Ki-duk ja Im Kwon-taek on vaid mõned režissöörid, kelle filme peaksid nii Korea kino austajad kui ka kõik asjahuvilised nägema.

Lõuna - Korea filmiõhtute üks oluline partner on Lõuna - Korea saatkond, kelle abil aitame mõista mitte ainult seda, miks on Korea kino niivõrd erinev sellest, mida tehakse Euroopa ja USA-s, vaid ka kultuuri, ajalugu ja inimesi.