Artišokk ahvatleb
Huvitav film minevikust + filmist inspireeritud vestlus
2021. aastal alguse saanud üritustesari "Artišokk ahvatleb" on kinoõhtu, mis on oma nime saanud Artise kinoklubi järgi ning sisaldab üht mõtteid ja küsimusi tekitavat väärt filmi minevikust ning külalisi, kellega koos filmi üle arutleda. Õdus õhtu koos tähelepanuväärse filmi ja põneva vestlusega!
ARTIŠOKK AHVATLEB järgmine üritus:
ARTIŠOKK AHVATLEB: kolmapäeval, 28.10 kell 19:00 linastub 20. aastapäeva tähistava Guillermo del Toro "Paani labürint" (Pan's Labyrinth/El laberinto del fauno, 2006) 4K restaureeritud versioon.
FIlmist
https://www.kino.ee/event/8049/
Piletid - https://www.kino.ee/websales/show/153800
2026. aasta oktoobris tähistatakse Guillermo del Toro "Paani labürint" 20. aastapäeva ning sel puhul linastub filmi 4K versioon.
2006. aastal ja kahe "Hellboy" filmi vahel linastunud "Paani labürint" oli mõnes mõttes 2001. aasta "The Devil's Backbone" mõtteline järg. Mõlema filmi tegevus toimub Hispaania kodusõja ja Franco diktatuuri varjus ning mõlema keskmes on laps, kes püüab täiskasvanute julma maailma mõtestada läbi fantaasia.
Film kandideeris 2007. aastal toimunud 79. Oscarite jagamisel kuues kategoorias ning võitis kolm Oscarit: parima operaatoritöö, parima kunstilise kujunduse ja parima grimmi eest.
Guillermo del Toro (Cronos, Mimic, The Devil's Backbone, Blade II, Hellboy, Hellboy II: The Golden Army, Pacific Rim, Crimson Peak, The Shape of Water, Nightmare Alley, Pinocchio, Frankenstein) kirjutatud ja lavastatud filmis mängivad Ivana Baquero, Maribel Verdú (Y tu mamá también), Doug Jones (Hellboy II: The Golden Army) ja Sergi López (Dirty Pretty Things).
Guillermo del Torol oli kavas ka järg "3993", kuid sellest ei saanud kunagi midagi, sest otsustas lavastada "Hellboy II: The Golden Army".
FILMIST:
"Paani labürint" leiab aset 1944. aastal, Hispaania kodusõja järelmõjudes. Noor Ofelia ja tema rase ema on kolinud maale, kus Ofelia jõhkra kasuisa, kapten Vidali ülesandeks on hävitada kohalikus metsas varjuvad viimased mässulised.
Lähedal asuvas varjatud labürindis kohtub Ofelia ajatu fauniga (Doug Jones), kes räägib talle, et tegelikult on ta võlumaailmast pärit printsess. Faun annab talle kolm ülesannet, mis tuleb täita, et taastada oma õiguspärane koht selles maagilises maailmas.
Samal ajal halveneb Ofelia ema tervis ning ohus on ka tema sündimata lapse elu. Ofelia asub teele, et täita fauni antud ülesanded.
FIlmist
https://www.kino.ee/event/8049/
Piletid - https://www.kino.ee/websales/show/153800
2026. aasta oktoobris tähistatakse Guillermo del Toro "Paani labürint" 20. aastapäeva ning sel puhul linastub filmi 4K versioon.
2006. aastal ja kahe "Hellboy" filmi vahel linastunud "Paani labürint" oli mõnes mõttes 2001. aasta "The Devil's Backbone" mõtteline järg. Mõlema filmi tegevus toimub Hispaania kodusõja ja Franco diktatuuri varjus ning mõlema keskmes on laps, kes püüab täiskasvanute julma maailma mõtestada läbi fantaasia.
Film kandideeris 2007. aastal toimunud 79. Oscarite jagamisel kuues kategoorias ning võitis kolm Oscarit: parima operaatoritöö, parima kunstilise kujunduse ja parima grimmi eest.
Guillermo del Toro (Cronos, Mimic, The Devil's Backbone, Blade II, Hellboy, Hellboy II: The Golden Army, Pacific Rim, Crimson Peak, The Shape of Water, Nightmare Alley, Pinocchio, Frankenstein) kirjutatud ja lavastatud filmis mängivad Ivana Baquero, Maribel Verdú (Y tu mamá también), Doug Jones (Hellboy II: The Golden Army) ja Sergi López (Dirty Pretty Things).
Guillermo del Torol oli kavas ka järg "3993", kuid sellest ei saanud kunagi midagi, sest otsustas lavastada "Hellboy II: The Golden Army".
FILMIST:
"Paani labürint" leiab aset 1944. aastal, Hispaania kodusõja järelmõjudes. Noor Ofelia ja tema rase ema on kolinud maale, kus Ofelia jõhkra kasuisa, kapten Vidali ülesandeks on hävitada kohalikus metsas varjuvad viimased mässulised.
Lähedal asuvas varjatud labürindis kohtub Ofelia ajatu fauniga (Doug Jones), kes räägib talle, et tegelikult on ta võlumaailmast pärit printsess. Faun annab talle kolm ülesannet, mis tuleb täita, et taastada oma õiguspärane koht selles maagilises maailmas.
Samal ajal halveneb Ofelia ema tervis ning ohus on ka tema sündimata lapse elu. Ofelia asub teele, et täita fauni antud ülesanded.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.
ARTIŠOKK AHVATLEB järgmine üritus:
ARTIŠOKK AHVATLEB: neljapäeval, 05.11 kell 19:00 linastub Kathryn Bigelow'i 80ndate süngest ja realistlikust küberpungist inspireeritud "Veidrad ajad" (Strange Days, 1995).
PS! Seansile eelneb sissejuhatus!
Filmist - https://www.kino.ee/event/8089/veidrad_ajad
Piletid -
https://www.kino.ee/websales/show/154112
Kathryn Bigelow hittfilm ja kultusfilm "Murdepunkt" (Point Break, 1991) polnud tema ainuke 90ndatel valminud tähtis film. Selleks oli ka 80ndate süngest ja realistlikust küberpungist inspireeritud “Veidrad ajad” (Strange Days, 1995), mis oli oma aja kohta isegi liiga sünge ja osaliselt ka seetõttu film kinodes läbi kukkuski. Aga aastal 2026 mõjub see nagu minevikust pärit hoiatusfilm, mille sõnumit oleks pidanud varem mõistma.
Peaosas alles oma viiendat filmirolli teinud Ralph Fiennes, kuid kellel oli juba selleks ajaks ette näidata parima meeskõrvalosa Oscari nominatsioon Steven Spielbergi "Schindleri nimekiri" (Schindler's List, 1993) eest. Kaasa teevad veel karakternäitlejad Angela Bassett, Juliette Lewis, Tom Sizemore, Vincent D'Onofrio ja Michael Wincott.
Ammu enne kui Kathryn Bigelow kogus Oscareid ja Oscari nominatsioone filmidega "Piinakamber" (The Hurt Locker", 2008) ja "00.30" (Zero Dark Thirty, 2012), oli ta tuntud ehedate žanrifilmide poolest nagu vampiirivestern "Near Dark" (1987) ja muidugi ka "Murdepunkt" (Point Break, 1991). "Veidrad ajad" ehe näide 1990ndate lõpu hirmudest sündinud teemade sulandumisest.
FILMIST:
Uue aastatuhande saabumist tähistavad pidustused on 1999. aasta Los Angeleses hoogu kogumas ning selles ümberringi valitsevas segaduses ja kaoses tegutseb endine politseinik Lenny Nero (Ralph Fiennes), kelle praeguseks sissetulekuallikaks on äritsemine diskettidega, millele on talletatud inimeste mälestused ja emotsioonid.
Kui ühel päeval satub tema valdusesse diskett, kuhu on salvestatud ühe prostituudi jõhker mõrv, kistakse asja vastu huvi tundma hakanud Nero kiiresti LA kuritegelikku maailma, kus mees peatselt leiab, et tema elu ripub juuksekarva otsas.
Filmi loodud maailm on räpane, higine, paranoiline ja kõlvatu, meenutades nüüd muidugi Poola mängustuudio CD Projekt RED küberpunk rollimängu "Cyberpunk 2077" ning arvestades, et tegu on esimese isiku vaates videomänguga, on veelgi kummastavam näha küberpungist läbi imbunud 31 aasta taguses filmis tegelaste POV kaadreid ehk vaadet läbi tegelaste silmade. Selle jaoks loodi eraldi kerge 35 mm kaamerasüsteem, sest sellist tehnloogiat ei eksisteerinud.
Bigelow kujutab Los Angelest linnana, mis näib olevat pidevalt kokkuvarisemise äärel. Idee teiste inimeste kogemuste salvestamisest ja müümisest oli ajast nii ees, et see tuli tagasi laiemasse meediasse tagasi alles aastakümneid hiljem, kui ilmus "Cyberpunk 2077" ja VR kogemused muutusid igapäevaseks. Muidugi on ka varasemaid üksikuid näiteid nagu Douglas Trumbulli "Brainstorm" (1983) ja Wim Wendersi "Until the End of the World" (1991) ja hlisemaid nagu "Johnny Mnemonic" (1995), "Rememory" (2017) ja "The Final Cut" (2004).
Ralph Fiennes on fantastiline minevikku takerdunud läbikukkunud mehena, kes ei suuda möödunust lahti lasta, samal ajal kui Angela Bassett haarab ekraanile ilmudes sisuliselt iga stseeni enda valdusse. Ulme, krimi, romantika ja poliitilise põneviku veider kombinatsioon pole kunagi varem ja võibolla ka hiljem nii hästi töötanud kui siin.
Tasub märkida, et filmi üks stsenarist ja produtsent on Bigelow eksabikaasa James Cameron, kes oli ideed arendanud juba 80ndatel ning sellest loodi omakorda Jay Cocksi poolt uus stsenaarium. Cameronilt ulme ja tehnoloogia, Bigelow'lt karm, sünge ja ühiskonnakriitiline põnevik.
PS! Seansile eelneb sissejuhatus!
Filmist - https://www.kino.ee/event/8089/veidrad_ajad
Piletid -
https://www.kino.ee/websales/show/154112
Kathryn Bigelow hittfilm ja kultusfilm "Murdepunkt" (Point Break, 1991) polnud tema ainuke 90ndatel valminud tähtis film. Selleks oli ka 80ndate süngest ja realistlikust küberpungist inspireeritud “Veidrad ajad” (Strange Days, 1995), mis oli oma aja kohta isegi liiga sünge ja osaliselt ka seetõttu film kinodes läbi kukkuski. Aga aastal 2026 mõjub see nagu minevikust pärit hoiatusfilm, mille sõnumit oleks pidanud varem mõistma.
Peaosas alles oma viiendat filmirolli teinud Ralph Fiennes, kuid kellel oli juba selleks ajaks ette näidata parima meeskõrvalosa Oscari nominatsioon Steven Spielbergi "Schindleri nimekiri" (Schindler's List, 1993) eest. Kaasa teevad veel karakternäitlejad Angela Bassett, Juliette Lewis, Tom Sizemore, Vincent D'Onofrio ja Michael Wincott.
Ammu enne kui Kathryn Bigelow kogus Oscareid ja Oscari nominatsioone filmidega "Piinakamber" (The Hurt Locker", 2008) ja "00.30" (Zero Dark Thirty, 2012), oli ta tuntud ehedate žanrifilmide poolest nagu vampiirivestern "Near Dark" (1987) ja muidugi ka "Murdepunkt" (Point Break, 1991). "Veidrad ajad" ehe näide 1990ndate lõpu hirmudest sündinud teemade sulandumisest.
FILMIST:
Uue aastatuhande saabumist tähistavad pidustused on 1999. aasta Los Angeleses hoogu kogumas ning selles ümberringi valitsevas segaduses ja kaoses tegutseb endine politseinik Lenny Nero (Ralph Fiennes), kelle praeguseks sissetulekuallikaks on äritsemine diskettidega, millele on talletatud inimeste mälestused ja emotsioonid.
Kui ühel päeval satub tema valdusesse diskett, kuhu on salvestatud ühe prostituudi jõhker mõrv, kistakse asja vastu huvi tundma hakanud Nero kiiresti LA kuritegelikku maailma, kus mees peatselt leiab, et tema elu ripub juuksekarva otsas.
Filmi loodud maailm on räpane, higine, paranoiline ja kõlvatu, meenutades nüüd muidugi Poola mängustuudio CD Projekt RED küberpunk rollimängu "Cyberpunk 2077" ning arvestades, et tegu on esimese isiku vaates videomänguga, on veelgi kummastavam näha küberpungist läbi imbunud 31 aasta taguses filmis tegelaste POV kaadreid ehk vaadet läbi tegelaste silmade. Selle jaoks loodi eraldi kerge 35 mm kaamerasüsteem, sest sellist tehnloogiat ei eksisteerinud.
Bigelow kujutab Los Angelest linnana, mis näib olevat pidevalt kokkuvarisemise äärel. Idee teiste inimeste kogemuste salvestamisest ja müümisest oli ajast nii ees, et see tuli tagasi laiemasse meediasse tagasi alles aastakümneid hiljem, kui ilmus "Cyberpunk 2077" ja VR kogemused muutusid igapäevaseks. Muidugi on ka varasemaid üksikuid näiteid nagu Douglas Trumbulli "Brainstorm" (1983) ja Wim Wendersi "Until the End of the World" (1991) ja hlisemaid nagu "Johnny Mnemonic" (1995), "Rememory" (2017) ja "The Final Cut" (2004).
Ralph Fiennes on fantastiline minevikku takerdunud läbikukkunud mehena, kes ei suuda möödunust lahti lasta, samal ajal kui Angela Bassett haarab ekraanile ilmudes sisuliselt iga stseeni enda valdusse. Ulme, krimi, romantika ja poliitilise põneviku veider kombinatsioon pole kunagi varem ja võibolla ka hiljem nii hästi töötanud kui siin.
Tasub märkida, et filmi üks stsenarist ja produtsent on Bigelow eksabikaasa James Cameron, kes oli ideed arendanud juba 80ndatel ning sellest loodi omakorda Jay Cocksi poolt uus stsenaarium. Cameronilt ulme ja tehnoloogia, Bigelow'lt karm, sünge ja ühiskonnakriitiline põnevik.
Jälgi üritust ka FACEBOOKIS.